Muru niitmine
Milleks on muru niitmine on vajalik?
Muru hooldusega tuleb alustad juba talvel. Seal kus on lumehunnikud on vaja jälgida, et lumi sulaks murualal ühtlaselt.
Kevadiste hooldustööde tsükkel peaks algama kohe pärast maapinna tahenemist muru remontimisega. Kohad, kus on pikemat aega olnud kas jää või lumevaalud vaadata üle ja parandada rohukamar. Sügavamates lohkudes tuleb murumätas koorida, täita lohk vajaliku kõrguseni mullaga ja mätastada uuesti jättes natuke ka vajumisruumi. Muru kulunud kohad tuleks samuti uuesti mätastada. Muru augud tuleb kindlasti õigeaegselt likvideerida, kuna edaspidi hakkab aukudesse kogunev vesi muru lõhkuma. Kui kasutate mururulli, siis kindlasti mitte üle 80kg rullikohta.
Muru kastmine
NB! kui kastate muru siis, kas väga korralikult (vähemalt 1 ämber vett 1m2 kohta) kui ei, siis pigem ärge parem seda ise tehke, vaid hooldage muru nii, et murutaimed suudavad iseenda eest seista, st looduslik kastmine.
Eesti kliima ei ole nii kuiv, et peaks igapäev kastma. Kui on võimalik, kasta muru ikkagi kas tiigi või eelsoojendatud/ õhusooja, mitte otse kraanist võetud veega.
Pikkadel põuaperioodidel vajab muru süstemaatilist kastmist. Kasta on kõige parem õhtul või hommikul vara, et vesi ei auraks ära enne mulda imbumist. Kasta tuleb umbes kord nädalas veehulgaga, mis vastab 20 -25 mm sademetehulgale. Soovitavalt pihustatud veejoaga, et vesi saaks natukenegi eel soojeneda.
Muru niitmine
Mitte jätta pikemat muruniidust maha, vaid koristada see ära. Kindlast niita teravate muruniiduki teradega, muidu jääb niidetud rohukõrs hambuline/ siksak ja tekkivad murule haiguskolded.
NB! Korraga mitte niita rohkem kui, 1/4 või maksimaalselt 1/3 murutaime kõrgusest.
Muru õhustamine ja pinnase augustamine on vahendid, millega parandada muru olukorda.
Valida on selliste variantide vahel:
On lihtsad vahendid millega õhustada muru – jalgade külge kinnitatud “naglid”, või siis ise hargiga augustada pinnast.
On mehhaaniline variant – pinnase lõikamine vertikaalselt, või pinnasest torujate tükkide eemaldamine. Peale selle kindlasti kasutada „muruliiva“ pinnasele laotamiseks.
Sammaldumine on tihti esinev probleem, seda just halva hoolduse, happelise mulla ja varjulise muru jne.. kasvukoha korral.
Mõnedes maades on hoopis sammal murus ka dekoratiivelemendiks, kuid omanik valib ise, milline on tema lähtekoht sambla suhtes.
Tekkinud sammal viitab probleemidele, millele tuleks pöörata tähelepanu ja millega tuleks hakata tegelema: muruvärv on hele ja luitunud – liiga madalalt niitmine, alaväetamisele;murukamar on hõre- liiga madalalt niitmine, mittevastavus pinnasele; liigsuurele niiskusele, liiga hapule, pikka aega õhtustamata ja kehva drenaažiga pinnasele jne.
Tegelikult on selline lugu: Kui te hakkate samblatõrje/eemaldustöid tegema peate arvestama sellega, et ei keemiline ega ka mehhaaniline sambla eemaldus ainuüksi ei aita, kui teil on liiga happeline mullekeskkond, vaid tuleks teha analüüsid ja siis vastavalt vajadusele hakata kasutama vastavat mulda, muruväetist, mis muudavad murutaimedele elukeskkonna rahuldavaks.
Edukat muruhooldust Teile!
“Niidame üle
100 000 m2 muru aastas.”
